Pidev väsimus, peavalu, halb hingeõhk, keele paistetus või artriidi ägenemine võivad tihti olla seotud paar päeva tagasi söödud toiduga. Need on sagedased reaktsioonid mitteallergilisele ülitundlikkusele mõne toiduaine või joogi suhtes ehk toidutalumatus, mille tulemusel võivad avalduda erineva raskusastmega terviseprobleemid.
Talumatus vs allergia
Oluline on mitte segamini ajada toidutalumatust ning -allergiat. Toidutalumatuse erinevaid vorme esineb kuni 45%, toiduallergia all kannatab aga vähem kui 2% elanikkonnast. Erinevalt toiduallergiast ei ole toidutalumatus üldjuhul eluohtlik. Lisaks ilmneb allergia reeglina kohe pärast allergeeniga kokkupuutumist, toidutalumatus kujuneb välja aga pika aja jooksul.
Toidutalumatuse väljaselgitamine toimub välistamise meetodil – teatud toiduaine jäetakse menüüst mõneks ajaks välja ning uuesti tarbimisel jälgitakse, kas sümptomeid esineb või mitte. Selle väljaselgitamine võib olla aga üsna ebamugav ja võtta palju aega, sest talumatus võib avalduda mitmesuguste sümptomitena ka paar tundi või isegi kolm ööpäeva pärast vastava toiduaine tarbimist.
Kui kõrvaldada menüüst talumatust põhjustavad toidud, on üldjuhul võimalik sümptomitest vabaneda paari kuu möödudes.
Sümptomid
Diagnoosi raskendab ka see, et toidutalumatusel on väga palju erinevaid sümptomeid – alates oksendamisest ja lõpetades depressiooniga. Levinumad toidutalumatuse sümptomid on seedimis-, kaaluprobleemid, peavalu ja migreen, keskendumisraskused, ärevus, väsimus, erinevad nahalööbed, nohu, astma ja liigeseprobleemid. Kui seedimisprobleemide korral saadakse koheselt aru, et need on seotud söödud toiduga, siis teisi sümptomeid vale toitumisega enamasti seostada ei osata.
Toidutalumatuse sümptomid võivad tuleneda ensüümipuudusest, nagu näiteks laktoositalumatuse korral või immuunsüsteemi tekitatud reaktsioonist, mille käigus seondub antikeha toiduvalguga, kuid tekkinud ühendeid ei viida organimist välja. Antikehade tootmine on üks viis, kuidas immuunsüsteem kaitseb organismi sellele kahjulikku mõju avaldavate ainete eest.
Talumatuse tekkimisele võib viia ka puudulik seedimine, häiritud mikrofloora tasakaal, alkoholi tarbimine ning mitmed teised tegurid.
Ensüümipuudusest tingitud toidutalumatuse korral tuleks vastavat toiduainet vältida terve elu jooksul. Immuunsüsteemi reaktsioonist tingitud toidutalumatus võib olla mööduv. Pärast talumatust põhjustavate toiduainete väljaselgitamist tuleks need vähemalt kolmeks kuni kuueks kuuks menüüst välja jätta. Pärast seda võib neid toiduaineid taas tarbida, kuid sümptomite uuesti esinemise korral tarbimine taas lõpetada.
Testid
Talumatuse väljaselgitamiseks on olemas mitmed erinevad testid. Omal käel igapäevase menüü muutmine võib osutuda keeruliseks, mistõttu tuleks pöörduda toitumisnõustaja poole, kellega koos leitakse parim võimalik lahendus. Toitumisnõustaja tegeleb igaühe probleemidega individuaalselt ning koostab talumatust põhjustavate ainete vaba menüü. Samuti annab nõustaja juhised, kas ja kuidas on võimalik antud tooteid asendada. Kombineerides toidutalumatuse testi geenitestidega, saab koostada veelgi personaalsema toitumiskava, mis lisaks talumatustele võtab arvesse geneetilised iseärasused ning riskid ja eeldused.
Toidutalumatus võib olla ka üks põhjuseid, miks kaalu langetamine on raskendatud, kuna keha hoiab liigset vett kinni ning aeglustab üldist ainevahetust. Lisaks talumatusele tuleb toitumisnõustajal arvestada ka inimese elustiili ehk ümbritseva keskkonna ning isikuomadustega ehk geneetiliste iseärasustega. Nii saab koostada võimalikult personaalse toitumiskava, mille abil saab muuta toitumist tervislikumaks ning saada toidust kasu mitte kahju.
Loo autor Siiri Sarv
Artikkel avaldatud Delfis 2014 detsember