Organismi õigeks funktsioneerimiseks on oluline, et kõiki vajalikke mineraalaineid ja vitamiine oleks piisavalt. Inimese organismist on leitud üle 70 erineva mineraalaine, vitamiine tuntakse tänaseks üle 20, talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi – bioelementi. Mineraalainete ja vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada paranemisprotsesse. Samas ei ole organismile hea ka see, kui mingit bioelementi või vitamiini on liiga palju, nende omavaheline vahekord, arvestades iga inimese eripära, peab olema tasakaalus.
Organism ei tooda ise ühtegi bioelementi ja enamust vajalikest vitamiinidest. Nende piisava hulga ja õige vahekorra tagamiseks peame neid tarbima. Kindlalt parim mineraalainete ja vitamiinide allikas on toit ja just tasakaalustatud segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. Mõne puuduva aine kiireks saamiseks kasutame mineraalainete ja vitamiinide preparaate või toidulisandeid. Preparaatidest ja toidulisanditest saab organism küll suhteliselt kerge vaevaga vajaliku mineraalaine või vitamiini kätte, kuid tegelikult on meie organism loodud selliselt, et kõige paremini omastame mineraalaineid ja vitamiine neid rikkalikult sisaldavatest toiduainetest. Kui organism harjub ära mineraalaineid ja vitamiine toidulisanditest kergesti kätte saama, siis minetab ta võimekuse neid toidust ammutada. Kui nüüd inimene loobub toidulisandite tarbimisest, siis võib tal suure tõenäosusega tekkida ühe või teise aine puudus. Mineraalainete ja vitamiinide puuduse korral on oluline nende piisav varu ja omavaheline tasakaal organismis kiiresti taastada, milleks tuleb toidusedeli korrigeerimise kõrval tarbida ka preparaate. Preparaatide tarbimisega aga ei tohi liialdada ja ei ole mõttekas neid kasutada igaks juhuks.
Sagedaseim mineraalainete ja vitamiinide defitsiidi põhjus on ühekülgne toit ja ebapiisav tarbimine. Oluline defitsiidi põhjus on kohvi ja süsivesikuterikka toidu ja jookide kestev liigtarbimine. Defitsiiti põhjustavad organismi suurenenud vajadus ja suurenenud kadu peamiselt seedetrakti või neerude kaudu, aga näiteks sportlastel ka pideva ja rohke higistamisega (nt raud, kaalium). Mineraalainete ja vitamiinide vajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, füsioloogilisest seisundist. Vajadus on suurem lastel, fertiilses eas naistel, vanemaealistel, suure füüsilise koormusega inimestel, s.h. sportlastel, stressi ning haiguste korral.
Mineraalainete ja vitamiinide omastamisel organismi poolt mängib olulist rolli nende omavaheline vahekord tarbitavas toidus või organismis. Näiteks raua imendumist soodustab vitamiin C, omastamist ja kasutamist vase piisav olemasolu. Kaltsiumi imendumiseks on oluline magneesiumi olemasolu toidus, kaltsiumi sisaldust veres reguleerivad fosfori sisaldus ja vitamiin D. Piisav tsingi sisaldus soodustab B-grupi vitamiinide omastamist.
Vereanalüüside alusel on võimalik jälgida, kas organismis on piisavalt olulisemaid mineraalaineid ja vitamiine, samuti saab avastada ka liigse mineraalainete ja vitamiinide sisalduse. Mineraalainete puuduse hindamisel on oluline meeles pidada, et organism hoiab veres nende sisalduse võimalikult stabiilsena. Kui sisaldus veres väheneb, on organism sunnitud võtma „laenu“ oma kudedest (nt lihased, luud jt koed) või kokku hoidma ensüümide ja hormoonide tootmiselt. See tähendab, et veres on küll näitajad korras, aga keharakkude tasandil võib juba defitsiit olemas olla. Kui mineraalainete ja vitamiinide sisaldus veres on vähenenud, siis on organism tõsises vastava aine puuduses.
Sportlastel, eriti vastupidavusaladega tegelevatel sportlastel, on oluline tagada piisav mineraalianete ja vitamiinide olemasolu, mida on eelkõige tarvis hemo- ja müoglobiini tootmiseks, närvisüsteemi, lihaste ja luukonna häireteta toimimiseks ning immuunsüsteemi tugevdamiseks.
Hemoglobiini ülesandeks on varustada organismi piisavalt hapnikuga. Lihaskoes lisandub hapnikukandjana müoglobiin. Piisav hapnikuga varustatus parandab lihaste jõudlust ja sooritusvõimet, vähendab piimhappe kuhjumist lihastesse. Hemo- ja müoglobiini sünteesiks on oluline, et organismis oleks piisavalt rauda, vaske, vitamiine B6 ja B12 ning foolhapet.
Närvisüsteem tagab ja koordineerib kogu meie organismi tööd. Sportimisel on eriti oluline närvi-lihas erutusprotsesside korrektne toimimine. Närvisüsteemi normaalses arengus ja funktsioneerimises osalevad kaltsium, magneesium, raud, kaalium, B-grupi vitamiinid (B1, B2, B3, B5, B6 ja B12).
Lihas- ja luukonna tõrgeteta talitluseks vajame kaltsiumit, fosforit, magneesiumit, kaaliumit, rauda, tsinki, vaske, seleeni, D-vitamiini. Nimetatud mineraalained ja vitamiinid tagavad lihaste ja luukonna normaalse arengu, luude tugevuse, lihaste toonuse ja jõudluse, piisava lihaslõõgastuse. Kaltsium ja magneesium vastutavad vastandlike lihasfunktsioonide eest: kaltsium tagab lihaste kontraktsiooni ja magneesium nende lõõgastumise. Defitsiidi korral esinevad lihaste, liigeste ja luude valulikkus, jalalihaste jõu nõrgenemine, lihaskrambid, pikaajalisel defitsiidil luuhõrenemine. Siinkohal on väga oluline, et tagatud oleks kaltsiumi, fosfori ja magneesiumi õige vahekord.
Immuunsüsteemi peamiseks rolliks on kaitsta organismi erinevate haigustekitajate vastu. Immuunsüsteemi tugevdavad raud, tsink, vitamiinid C, A ja D. Mineraalained ja vitamiinid parandavad vastupanuvõimet infektsioonhaigustele ja koekahjustustele.
Füüsiline ülekoormus, stress, kroonilised haigused, keskkonna saastatus jm tegurid põhjustavad meie organismis oksüdatiivse stressi ehk vabade radikaalide kahjustava toime keharakkudele. Selle tulemuseks võivad olla erinevad organkahjustused, eriti ohustatud on südame-veresoonkond. Oksüdatiivset stressi peetakse ka üheks võimalikuks kasvajate tekke riskifaktoriks. Oksüdatiivse stressi vähendamiseks on oluline antioksüdantide piisav kogus organismis. Antioksüdantidena on tuntud vitamiinid C, E, B12, vitamiin A provitamiin beeta-karoteen, koensüüm Q10, tsink, seleen. Antioksüdantset toimet omavad veel vask ja mangaan. Antioksüdantidel on üksteisega sünergiline toime.
Rakkude ja kudede uuenemisprotsessideks ning vananemise aeglustumiseks on oluline raua, vase, seleeni, vitamiin B12, foolhappe ja koensüüm Q10 piisav hulk organismis.
Rohke higistamise korral kaotab organism suures koguses vett. Vee ja mineraalainete tasakaalu kohta annab infot naatriumi määramine.
Selleks, et jätkuks jaksu spordiga tegeleda, on oluline piisavalt puhata ja hästi magada. Mitmete mineraalainete ja vitamiinide puuduse sümptomiks on krooniline väsimus, unehäired. Väsimust võib põhjustada kaltsiumi, magneesiumi, raua, B-grupi vitamiinide, vitamiin C ja D, koensüüm Q10 defitsiit. Koensüüm Q10 defitsiit vähendab kehalise koormuse taluvust.
Selleks, et nauditavalt ja tulemuslikult spordiga tegeleda, on oluline tagada piisav ning tasakaalustatud mineraalainete ja vitamiinide sisaldus organismis.
Autor: laboriarst dr AnneliRaave-Sepp, Synlab.ee
Lugu on avaldatud ajakirja Jooksja aprill 2015 numbris.