Söömise olulisust mõtestab tabavalt ütlus: „Söömine on ainus tegevus, mis toidab.” Keha kõikide funktsioonide ja protsesside tõrgeteta toimimise üks alustala on piisavas koguses toit- ja mineraalainete, vitamiinide ning 
vee tarbimine. Nii igapäevaseks tegevuseks kui ka tervena olemiseks on ülimalt oluline rahuldada keha põhivajadused.
Ajakirja Jooksja septembri numbris tegi SportESTi ekspert, spordiarst dr Krista Veevo juttu toitumise algtõdedest, antakse nõu, mida ja millal süüa, et igapäevasteks tegevusteks oleks rohkem jaksu, et oleksite tervem ja tunneksite ennast rõõmsana.
Teha põhitõed selgeks
Tehes endale selgeks ja järgides normaalse söömise põhitõdesid, tunnete juba varsti, kuidas energiat on rohkem, jaksate enam, olete tervem ja rõõmsam. Oluline on siinkohal, et tegemist ei ole reeglitega, mida peab tingimusteta järgima igas kohas ja ajahetkel. Inimese keha on kohanemisvõimeline ja väiksemad ajutised kõrvalkalded püsivat tagasilööki ei tekita. Olgu nendeks siis näiteks korra ülemäärane söömine või mõne vajaliku toitaine puudumine. Keha on talletanud nn hädaolukordadeks varu, mida vajadusel saab kasutusele võtta. Kui aga järjepidevalt ja pikema perioodi jooksul jätta menüüst välja olulisi toitaineid või toiduainete rühmasid, nõrgenevad varem või hiljem keha koormustaluvus ja vastupanuvõime haigustele.
Raamatu „Normaalse söömise kursuste käsiraamat” järgi on söömisalaste rumaluste peiteaeg umbes 10-15 aastat.
Mitmekülgse normaalse söömise teadlik järgimine aitab hoida kehakaalu kontrolli all, annab energiat ja toonust ning targalt treenides parandada ka sportlikku vormi.
Ühekülgsest söömisest ja teistest toitumisalastest möödalaskmistest põhjustatud silmaga nähtavad ja kehaliselt tuntavad tagajärjed avalduvad mitu aastat hiljem. Oma toidusedelile tasuks siiski pilk peale visata ja oma söömise harjumusi aeg-ajalt hinnata.
Kui ilmnevad mõned puudused, siis pärast nende kõrvaldamist võite avastada, et teil on igapäevaseks tegevuseks rohkem energiat, olete tervem, tugevam ja rõõmsam, teie nahk on siledam. Isegi juhul, kui selgub, et sööte vaheldusrikkalt ning saate toidust sobival ajal vajalikus koguses ja vahekorras toitaineid, on teadmine ikka kasuks.
Toiduainete rühmad
Normaalse söömise peamine põhimõte on mitmekülgne toitumine. Ilmselt on enamus meist kuulnud toidupüramiidist või siis ka taldrikureeglist, mille abil teadmist mitmekülgsest toitumisest on palju levitatud. Paljud toitumisspetsialistid liigitavad toiduained rühmadeks, mida saab näidata ka kettakujulises graafikas (vt pildilt). Eesti toitumise asjatundjad on väljaandes „Normaalse söömise kursuste käsiraamat” jaotanud toiduained kaheksasse rühma. Peamine sõnum on see, et igast toiduaine rühmast tuleks ühe nädala jooksul süüa midagi. Seejuures võib lähtuvalt maitseeelistustest teha toiduainete rühma siseselt valikuid.
Nädalane menüü peaks koosnema erinevatest järgmistest toidurühmadest (pildil):
1. Teraviljatooted (nt teraleib, rukkileib, jämejahust jahvatatud pagaritooted, sepik, kaerahelbed, kliilisandiga pagaritooted, mitmeviljahelbepudrud, kamajahu, tangud, tatar, riis, hirss, jms);
2. Kaunviljad (nt aed- ja põldoad, herned, läätsed);
3. Puu- ja köögiviljad (nt õun, pirn, ploom, kirss, virsik, banaan, kiivi, granaatõun, tsitrusviljad, pähklite segud, kartul, paprika, peet, kõrvits, porgand, tomat, lehtsalatid, porrulauk, sibul);
4. Kala (kilu, räim, heeringas, lõhe, forell, haug, latikas, ahven, lest);
5. Linnuliha (kalkun, kanafilee jm linnuliha);
6. Piimasaadused (kohupiim ja sellest valmistatud tooted, keefir, juust, jogurt, juust, pett, kodujuust, piim, või);
7. Muud loomsed toiduained ( nt munad, punane liha, pasteedid, veretooted);
8. Puu- ja köögiviljamahlad ning marjad (nt naturaalsed täismahlad, maasikad, vaarikad, sõstrad, karusmarjad, mustikad, murakad, jõhvikad, pohlad, astelpaju, kibuvits).
Loe artiklit täismahus ajakirja Jooksja 2013 septembrikuu numbrist, kus antakse soovitusi, mida tuleks arvesse võtta, kui planeerite oma nädala toidumenüüd.
Kasutatud allikad:
Mihkel Zilmeri, Urmase Kokassaare ja Anne Lille raamat „Normaalse Söömise Kursuste Käsiraamat” (2012);
http://www.toitumine.ee/.