Personaaltreeneri poolt tehtav inimese eluviisi ja harjumuste analüüs ning laboratoorsed testid aitavad hinnata inimese tervislikku seisundit ning edasist tegevust organismi seisundi parandamisel saab vajadusel suunata juba treener.
Laboriarst Meeli Glükmann 
ja personaaltreener Erik Orgu tutvustasid Tallinncityle, milline on paketi testide sisu ning näitasid labori igapäevatööd.
Tallinncity küsimustele vastas Meeli Glükmann.
Miks peaks kõigist võimalikest terviseanalüüse pakkuvatest kohtadest tulema just teie juurde oma sportlikku võimekust kontrollima?
Tingimata ei pea tulema siia. Ka perearst võib anda hinnangu, kas inimene on terve ja kas ta võib hakata tegelema spordiga. Sportimisel on oluline jälgida oma tervist ja siia saab inimene tulla omal tahtel talle sobival ajal. Test on sportijale spetsiifilisem ja läbimõeldum. Kui analüüsid on üldiselt korras, siis saame patsiendile öelda, millise koormusega ta saab sporti teha ja kas üldse. Aeg-ajalt on soovitatav seda testipaketti ka korrata.
Mida see test peamiselt ütleb?
Üldsõnaliselt seda, kas on normaalselt treenitud või on tegemist juba üle treenimisega. Sel juhul on tarvis treeningpuhkust. Meil ei käi siin mitte ainult sportlased vaid ka inimesed, kel on kergemad tervisehädad – väga erinevate kaebustega. Testi juurde kuulub ka tasuta arstlik nõustamine. Kui arstlikul nõustamisel ilmneb, et patsiendil on suurem tervisehäda, suuname inimese vajaliku erialaspetsialisti juurde.
Kui suur on teie kogemus selle testi tegemisel?
Eelnevalt on meie laboris olnud kasutusel tervisesportlase pakett, mille baasilt arendasime personaaltreeneri Erik Orguga spetsiifilisema paketi. See kogemus on meil juba 2012. aasta septembrist. Kogemus on seega suur. Analüüsides, mida siin teostame, ei ole midagi erakordset. Need on üldkasutatavad näitajad, millele on lisatud mõned spetsiifilisemad organite ja kudede talitlust kajastavad laboratoorsed testid. Neid kogu aeg tehtud ja igasugune arst oskab hinnata neid analüüse, kuid pakume siia juurde personaalsemat lähenemist.
Mille poolest see test teistest erineb?
Testipaketti on võetud sellised analüüsid, mida teistes üldlevinud pakettides ei pakuta. Just eriti see, mis puudutab koormuse hindamist, südame isheemiatõve riskifaktoreid, hormonaalseid analüüse. Ka meeste eesnäärmevähki haigestumise riskifaktor prostatospetsiifiline antigeen, mida mehed peaksid teatud aja tagant kontrollima, on paketti kaasatud.
Milline on teie hinnang testitud inimeste põhjal Eesti inimese tervisele – oleme me pigem terved või pigem mitte?
Need, kes siia tulevad ja tahavad tervislikult sporti teha, on pigem ikkagi terved inimesed. Nad on üldiselt nooremad inimesed ja üldiselt on neil kõik tervisega korras. Väga levinud on siiski rauapuudus. See viitab üldiselt valele toitumisele või valele dieedile, ka vähesele liha söömisele. Selle tõttu on risk rauapuudusaneemia tekkele. Me saame seda kontrollida, tehes hemogrammi, kust saame aneemia korral madala hemoglobiini ja muutused erütrotsüütide indeksites, mis viitavad mikrotsütaarsele rauapuuduse aneemiale. Võtame ka ferritiini näitaja, millega määrame raua sisalduse rauadepoodes nagu maks, põrn ja luuüdi.
Levinud on, et need näitajad on madalad just naistel, kuid seda kõrvalekallet ei ole sugugi samas raske taastada. Rauda sisaldub eriti lihas (eriti veiselihas), maksas, ubades, granaatõunamahlas, spinatis jm. Nii et õige toitumise ja vajadusel apteegist saadavalolevate rauapreparaatide abiga saab need kõik kiirelt korda.
Kui palju sisaldab tervisetesti nõustamine tagasisides just sportimist puudutavat?
Sisaldab palju. Kõige tähtsam on see, et joosta ei saa või mistahes sporti teha, kui inimese hemoglobiini tase pole normis. Siis on hapniku transport kudedesse niivõrd häiritud, et inimene hakkab hästi ruttu hingeldama ja tunneb jõuetust. Analüüside vastuste järgi oskavad arstid juba edasi öelda, mis tüüpi aneemiaga sel juhul tegemist on. Kui leiame sellise kõrvalekalde, mis vajab edasisi uuringuid ja ravi, siis saadame inimese edasi vastava spetsialisti juurde. On juhtunud, et meie analüüsist tuleb välja kilpnäärme probleem – kas üle- või alatalitus. Sellisel juhul saadetakse inimene juba endokrinoloogi juurde.
Võtame selle sama kilpnäärme näite. Mis muresid probleemne kilpnääre aktiivsele sportijale põhjustab?
Kuna kilpnääre mõjutab kogu ainevahetust ja kui on tegemist näiteks alatalitusega, siis ainevahetus on aeglasem. Inimene väsib kiiresti, nahk on kuivem, pikaaegsema haiguse puhul võivad ka juuksed välja langeda jm. Lõpptulemuseks võib olla ka see, et inimene võtab kaalus juurde, kuigi teeb sporti. Siin tekivad juba ka psühholoogilised probleemid, et «justkui teen sporti, aga midagi ei juhtu». Võib ka juhtuda, et hakatakse veelgi rohkem pingutama. See ei aita aga kaasa, sest tegelikult ignoreeritakse selliselt haigusliku seisundit. Kui kilpnäärmehaigusega inimene käib endokrinoloogi juures ja võtab õiget ravimit, tunneb ta end tervena ja ka analüüsid lähevad korda. See, kellel on kilpnääre haige, peaks aeg-ajalt laskma end kontrollida, eriti kui ta on otsustanud teha aktiivselt sporti.
Kui levinud see on, et haigena tehakse sporti?
Ma arvan, et see on tippspordis kõige levinum. Rahvaspordis võibolla mitte nii väga. Kuigi ka rahvasportlased kipuvad trenni tegema olles külmetunud või suisa angiinis. Sellele ei pea inimene vastu, kui organismis on näiteks juba krooniliseks muutunud põletik. Siis ei saa ikkagi suure koormusega trenni teha. Tuleks mingi aja tagant aega maha võtta. Hemogrammi ja C-reaktiivse valgu järgi saame teada ka põletikunäitajad. Saame eristada põletike puhul ka seda, kas tegu on bakteriaalse või viirusliku põletikuga. Laboris vaadatakse vajadusel vereäigeid ka mikroskoobis. Sellisel juhul võib olla juba tegemist mõne tõsisema tervisehäirega.
Kas teil on olnud juhtumeid, kus olete pidanud ütlema sportijale, et nüüd aitab – enam te treenida ei või?
Ei ole. Minul selle ajal jooksul ei ole. Seda on küll, et tuleks aega maha võtta ja natuke aega end ravida. Peamiselt on see, et inimesed ei tunneta oma piire ja teevad sporti haigetena. Igasugune liigutamine on üldiselt organismile siiski kasulik. Teada tuleks lihtsalt seda, millist koormust on inimene suuteline taluma.
Originaalartikkel on leitav Tallinncity lehelt.