Kehalise aktiivsuse kasulikkust organismile teame kõik. Kas teadsid, et mehed treenivad kuni 33nda eluaastani naistest rohkem, siis muutub seis vastupidiseks või et alates 28ndast eluaastast mõjutab haridus sportimist.
TÜ Sotsiaalteaduskonnas 2008.a kaitstud Kerli Moosese bakalaureusetöös analüüsiti Mikk Titma Eesti Eluteeuuringu eestlaste andmeid (N=2066, longituuduuring 1983-2005), kellest 45% on mehed ja 55% naised.
Mehed treenivad kuni 33nda eluaastani naistest rohkem, siis muutub seis vastupidiseks
Vanuses 18-28 aastat tegelesid mehed spordiga aktiivsemalt kui naised. Kusjuures 18 aastaselt oli meestel 3,3 korda suurem tõenäosus spordiga tegeleda kui naistel. Vanuses 23 ja 28 elusaastat väheneb regulaarselt sportijate osakaal nii meeste kui naiste seas, kuid mehed spordivad regulaarselt kaks korda tõenäolisemalt kui naised. Kõige madalam regulaarne kehaline aktiivsus on naistel 28 ja meestel 33 eluaastal. Erinevused meeste ja naiste sportimises kaovad 33. eluaastaks ning 41-aastaselt on naistel 1,4 korda suurem tõenäosus regulaarselt sportida kui meestel.
Majandusliku ja sotsiaalse olukorra paranedes leitakse rohkem aega ja võimalusi ka sportimiseks, seetõttu on märgata ka kehalise aktiivsuse tõusu alates kolmekümnendatest eluaastatest.
Kehalise aktiivsuse erinevus meeste ja naiste vahel võib olla ka tingitud erinevatest sotsiaalsetest rollidest täiskasvanuna – lapse saamisel jäi sageli naine koduseks ja lapse eest hoolitsema. Mees oli aga pere majanduslik ülalpidaja ning seepärast ei olnud ka temal peale väsitavat tööpäeva niipalju aega ja energiat sportimiseks kui seda oli noorpõlves.
Hariduse mõju regulaarsele kehalisele aktiivsusele on märgatav alates 28. eluaastast
Antud vanuses omab 48% regulaarselt sportijatest kõrgharidust. Kutseharidusega meestel on 2,4 ja naistel 4 korda väiksem tõenäosus regulaarselt sportida võrreldes kõrgharidusega indiviididega. Kõrgharidusega naistel on ligikaudu 2 korda suurem tõenäosus regulaarselt sportida kui kesk- ja eriharidusega naistel. Samas ei saa kinnitada seoseid hariduse ja sportimisstaaži vahel.
Ka vanuses 33 ja 41 eluaastat spordivad kõrgharidusega indiviidid rohkem kui madalama haridustasemega indiviidid. Seega võib kõrghariduse olemasolu pidada oluliseks regulaarse sportimise mõjutajaks. Mõju tugevus aga on naistel ja meestel erinevas vanuses erisugune.
Kõrgharidusega indiviidide suuremat tõenäosust regulaarselt sportida võib seletada nende suurema teadlikkusega spordi vajalikkusest. Samuti võib oma osa mängida ka suurem sissetulek, mis tagab paremad võimalused erinevate spordialade harrastamiseks. Madalama haridusega indiviidide töö võib hõlmata aga rohkem füüsilist tegevust ning seetõttu ei tunta vajadust lisa kehalise tegevuse järele.
Keskeas sportimist mõjutavad noorusea tegurid
Nii meestel kui naistel on neljakümnendate eluaastate sportimisregulaarsus seotud keskastme kooli tüübiga. Kõige suurem regulaarselt sportijate osakaal on süvaklassiga ja tavalises keskkoolis ning kõige väiksem kutsekoolis.
Nooruses palju sportinud meestest spordib regulaarselt 41-aastasena 30%, samas kui vaid11% spordib neist, kest 18-aastasena ei tegelenud spordiga. Naistel ei oma keskkoolis spordile kulutatud aeg niivõrd suurt mõju keskea sportimisregulaarsusele. Kui nooruses palju sportinud naistest spordib 41-aastasena regulaarselt 33%, siis nooruses mitte üldse sportinutest spordib 41-aastasena regulaarselt 23%.
Meestel mõjutab sportimist spordikoolis käimine enam kui naistel
Oluliseks 41-aastase indiviidi sportimise ennustajaks on spordikooli liikmestaatus. Nooruses spordikooli kuulumine toob meestel endaga kaasa 2,5 korda suurema tõenäosuse 41-aastasena regulaarselt sportida. Samas spordikoolis käinud naistel on 41-aastasena 1,5-1,8 korda suurem tõenäosus olla kehaliselt aktiivne võrreldes nendega, kes pole nooruses spordikooli kuulunud.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kehalist aktiivsust neljakümnendates eluaastates mõjutab 18-aastaselt spordikooli kuulumine. Lisaks nooruses spordikooli kuulumisele, on meestel oluliseks hilisema kehalise aktiivsuse mõjutajaks keskkoolis spordile kulutatud aeg. Nii meestel kui naistel on oluliseks hilisema ea regulaarselt sportimise mõjutajaks haridustase – nii keskkooli tüüp kui ka 41-aastaselt omatav haridustase. Meeste puhul on lõppharidustase tugevam diferentseerija kui naistel.
Järelikult on oluline luua sportimisharjumus nooruses. Spordi kaudu kogetud positiivseid emotsioone ja rahulolutunnet tahetakse ikka ja uuesti kogeda, mistõttu jäädaksegi spordile truuks.
Täispikk artikkel on leitav Liikumine ja Sport ajakirja internetiväljundist.
Ühendus Sport Kõigile koondab spordihuvilisi Facebookis oma lehel Eestimaa liigub.