Head isu ja janu – Nagu igal kestvusvõistlusel, tasub ka rulluisumaratonil võistluse käigus süüa ning juua. Hommikul 3-4 tundi enne sõitu süsivesikuterikas hommikusöök – puder, müsli, puuviljad vms. Söö harjumuspäraseid asju, millega oled harjunud. Võistluse eel või selle ajal uute geelide-jookidega katsetada ei maksa, võib-olla kõht ei talu uut koormusega ja rikud oma sõidu ära. Sõidu ajal sobib nii energiageel, -batoon kui banaaniamps. Joogiks, ka pilvise ja jaheda ilma puhul kindlasti, vesi või spordijook. Joo lonksude kaupa, nii ei jää vedelik kõhtu loksuma. Palavaga lonksa tihemini – 10-15 minuti tagant. Pärast võistlemist aitab süsivesiku- ja valgurikas eine kulutatud energia taastada ning kiirendab taastumist.
Ohutus ennekõike – Kiiver on elementaarne, põlve-küünarnukikaitsmete vajalikkus sõltuvalt treenitusest. Kuna kukkumisel käib kõik nii kiiresti, võid küll plaanida „panen kukkudes käed pea kaitseks nii ja nii“, kuid tegelikult toimetab keha end kaitstes instinktiivselt. Niiet maa poole suundudes käivad esimesena maha käed, mistõttu tasub kindad, ka rattakindad sobivad, kätte panna. Kui juhtubki maaühendus tulema, jäävad ka peopesad nii kaitstuks. Prillid pane ninale isegi kui päikest ei paista – laskumisel võib vuhisev tuul silmad vett jooksma panna, silma lendav putukas aga võib palju paha teha. Muusika ja kõrvaklapid jäta teiseks korraks, kui oled üksi veeremas ja võid omas maailmas turvaliselt kulgeda.
Oota parimat, ole valmis halvimaks – Rulluisutamine on kiire ala, millega kaasneb risk kukkuda. Ole selleks vaimselt valmis. See ei tähenda paanilist hirmu ja kartmist ning pidevat krambis olekut, vaid omale teadvustamist, et selline oht on olemas. Võimalusel proovi enne võistlust pehmel pinnal kukkumist harjutada – kuidas lohisemiselt kiiresti rullumisele üle minna, nii on asfaldil kahjustused väiksemad.
Varustus teeb sõidu lihtsamaks – Nagu toiduga, uue varustuse katsetamine jäta treeninguile. Võistlusteks uute laagrite-rataste hoidmine teevad sõidu lihtsamaks. Ära kulunud diameetriga või vanade ja ragisevate laagritega saab küll sõita, kuid tempo hoidmiseks tegema rohkem tööd kui peaksid samade uute varusade puhul. Enne starti vaata kriitilised kohad üle – kas raam on kindlalt saapa küljes, ega mõni kruvi loksu, kuidas kiirkinnitusklamber töötab. Võistlusmöllus kohendamisega kaotad ainult enda aega.
Grupisõit on ajavõit – Stardis tasub kiirustada, et jõuda tugevamatega grupis minema sõita. Isegi, kui alguses on tempo liiga üleval, tasub see ära kannatada, sest peale stardikiirendust lastakse kiirust maha. Grupisõit on rulluisutamises, nagu ka rattasõidus, aja- ja energiavõit – koos ussina liikudes kulgetakse kiiremini kui üksi rassides (eriti oluline vastu tuult sõites), saab selga sirutada ja puhata. Teistega koos sõites kaasneb aga etiketist kinni pidamine – ära pane end ega teisi ohtu ning hoia ühtlast tempot. Grupi pidurdades ära pidurda, vaid aseda käed eessõitja alaseljale. Nii tõukad teda pehmelt edasi hoogu pidurdamata. Toetavad käed tasub hoida rusikas, nii et tõmba instiktiivselt kukkudes eessõitjat endaga kaasa.
Kui tundubki, et grupi tempost jõud üle ei käi, jõuga kinni hoida ei maksa. Pulss laes sõites kannatab pikapeale tehnika ning teed vigu, mis võivad kukkumise põhjustada ehk oled lisaks endale ohtlik teistele.
Naudi. Võistlus on tore, suvel seltskonnaga ühiselt kilomeetreid selja taha saata aga veel toredam. Sõida enda sõitu, arvesta enda ja teiste ohutusega ning tunne päevast rõõmu. Peamine, et jääks hea tuju sisse.
Teksti valmis koostöös Jaanus Ritsoni (Eesti Rulluisuliit) ja TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudiga.