Kõigepealt on metsa jooksma minnes on kasulik teavitada sellest mõnda lähedast inimest, seda ka regulaarselt ja iga ilmaga jooksmas käies. Siis on olemas inimesed, kes teie pikemat äraolekut märkavad. AndMar MedServise meditsiiniteenuse meditsiinitehnik annab nõu, mida teha teadvuse kaotuse, kukkumise, tugeva rinnavalu või hammustuse korral.
Meditsiinilise turvalisuse seisukohalt on oluline võtta kaasa vähemalt ID-kaart, mobiiltelefon, soovituslik ka ühekordsed pabertaskurätikud ja pikemate vahemaade puhul kindlasti ka joogivesi!
Kasutage võimalusel asukoha täpsustamiseks kaasaaegseid määramisvahendeid (Endomondo, Sports Tracker jne).
Teadvuse kaotus ja kukkumine
Jooksu ajal tekkinud teadvusekaotus võib olla üks raskemaid juhtumeid metsas ja tegemist võib olla tõsise haiguse sümptomiga ning kukkumine võib kaasa tuua hulgivigastusi.
Teadvusele tulles ei tohi kiirustada ülestõusmisega. Katsuge aru saada, kas teil on kusagil valu – liigutage ettevaatlikult jäsemeid, nihutage selga. Valu suurenedes üritage seda kehaosa säästa, ärge pingutage valu kohas lihaseid ja võimalusel otsige tuge.
Püüdke oma asukoht kindlaks teha. Hüüdke appi, isegi kui kedagi lähedal ei paista olevat. Lootke siiski eelkõige iseendale. Võimalusel pöörake end istuma. Vaadake, kas olete haavatud, verine, katsuge haava kohta ja hinnake verejooksu suurust. Võtke pabertaskurätid ja katke haav, pannes need riietuse alla ja käe surveks peale.
Kui teil on näiteks õlaliiges paigast, ninaluumurd või käeluumurd – ei tee see teid liikumatuks. Ei ole primaarne aega raisata okstest lahase leiutamisega, sest üksi on sellega keeruline hakkama saada.
Nõlvalt alla kukkudes võib saada hulgitraumasid nagu jäsemete, kolju- ja lülisamba murrud, ajupõrutus jne. Sümptomid võivad olla sel juhul – peapööritus, iiveldus, topeltnägemine, kaela ja/või selja valu, mis liigutamisel väljakannatamatuks muutub, „surinad/torked” jäsemetes, keha osaline või täielik halvatus. Te vajate vältimatut arstiabi.
On võimalus kutsuda nii riiklik kui ka erateenuse pakkujad, kes transpordivad patsiente ja omavad vajalikku tehnikat. Need numbrid tasub eelnevalt telefoni salvestada.
Valu rinnus
Kui tunnete valu rinnus, valu kiirgumist õlga, kätesse, abaluude vahele, õhupuudust ja raske on lõpuni välja hingata – katkestage koheselt jooks. Valu või õhupuuduse mittetaandumise korral kutsuge koheselt kiirabi. Siinkohal on väga oluline, et Te ei pöörduks rajalt ära, kui see on autoga läbitav. Metsast või tühermaalt on teid raske leida ja ära tuua.
Ohtlik hammustus
Koera või metslooma hammustused tuleb esimesel võimalusel veega üle loputada. Haavad on küll infitseerunud, aga looma ila tuleks haavalt ja selle ümbruselt maha pesta. Asetage haavale puhtad pabertaskurätid. Ka juhul kui suudate ise metsast välja minna, tuleb juhtunust teavitada häirekeskust, sest te ei pruugi olla ainus selle looma käest hammustada saanu. Vastavalt saadud teadetele on võimalik jälgida looma liikumist ajas ja kohas. Pöörduge traumapunkti haavade puhastamiseks, õmblemiseks. Juhul kui viimasest vaktsineerimisest on möödunud enam kui 5 aastat, laske teha uus teetanuse vaktsiin.
Rästikuhammustuse korral tuleb viivitamatult liikumine peatada, kuna kiire vereringe kannab kudedesse pritsitud mürgi kiiresti organismi laiali. Joogivesi sobib jala jahutamiseks, valage seda riietele. Metsast välja jooksmine ei ole hea, kõike tuleb teha läbimõeldult. Helistage häirekeskusesse, teatage juhtunust, selgitage oma asukoht, vajadusel ühendatakse teid meedikuga, kes annab teie olukorrale kõige optimaalsema lahenduse.
Artikli autor: Eivo Arro, erakorralise meditsiini tehnik (A 010899), AndMar MedService OÜ – uue Liikumistervise innovatsiooni klastri partner