Infot jõusaali treeningkavade ja reeglite kohta on palju. Arvukalt on erinevaid teooriad ja võta siis kinni, 
milline on õige. Selleks, et saaksid paremini orienteeruda segadusttekitavas infos, küsis SportEST MyBody.ee spetsialistide nõu.
Analüüsi oma treeningut ja vaata, kas tunned enda vead ära.
1. Treening ilma eesmärgita
Väga keeruline on koostada treeningkava ja paika panna koormust kui treeningul pole eesmärki. Olgu eesmärgiks siis tervisesport, stressi vastu võitlemine, kaalu tõus, langus või on jõusaal mõnda spordiala toetav treening. Pane kirja konkreetne kaugem eesmärk ja pisikesed vahe-eesmärgid. Nii on lihtsam jälgida ja kaardistada oma tegevusi. Kindla aja tagant vaata üle kuskohas täpselt oled oma eesmärkide suhtes.
2. Liiga suur treeningkoormus
Lihased arenevad siis kui oleme puhkeolekus. Kui Su treeningud on liiga pikad, tihedalt ja koormavad üleliia teatud lihasgruppe, siis võib juhtuda, et Sa ei arenegi treeninguga, kuna lihtsalt ei taastu treeningute vahel piisavalt. Kui oled algaja treenija või tuled peale haigust uuesti lihastreeningute juurde, siis alusta uuesti lihtsamatest treeningkavadest ja kergemate koormustega. Kasvata koormust maksimaalselt 10% nädalas.
3. Profisportlase treeningava järgi treenimine
Igal spordialal on toetav treening ette nähtud, mis on koostatud konkreetselt selle spordiala eripära arvesse võttes. Internet on täis kulturistide treeningkavasid, aga kas algaja jõusaalis treenija peaks üks ühele püüdma seda kava jälgida? Pigem alusta algusest ja treeningkava koostamisel lähtu isiklikust eesmärgist ja treenituse tasemest. Küsi spetsialistidelt julgelt nõu.
4. Treenimine vigastuse või haiguse korral
Palaviku, antibiootikumide ja ka mõningate teiste ravimite korral pole treening soovitatav. Sama kehtib treeningu kohta vigastuse puhul. Siin ütleksin, et vanasõna- kes kannatab, see kaua elab, ei sobi jõutrenni. Vigastuse ja haigusega treenimisel võid endale tõelise karuteene teha. Organismile on see koormav ja võid põhjustada kas aeglasema taastumise või veelgi tõsisema vigastuse. On oht tervist kahjustada rohkem ja põhjustada pikaks ajaks treeningutest eemal olemise. Niisiis, kõigepealt ravi ja taastu vigastusest ning alles siis pöördu järk-järgult treeningute juurde tagasi.
5. Vale kehaasendi ja tehnikaga harjutuste sooritamine
Kui alustad harjutust vale kehaasendiga on ju tõenäoline, et kogu harjutuse sooritamine pole 100% puhta tehnikaga. Miks see meile üldse oluline on? Esiteks ei pruugi me vales kehaasendis ja vigase tehnikaga sooritada harjutus selleks ette nähtud lihasgrupiga. Samuti on tõenäoline vigastatud saada ning koormata oma lihaseid ja liigeseid. Kui oled juba mõnda aega jõusaalis treeninud ja tulemust pole märgata, siis tasuks kriitiliselt üle vaadata oma harjutuste valik ja sooritustehnika. On normaalne lasta treeneril harjutused ette teha või koos läbi teha!
6. Toitumise olulisuse ignoreerimine
See võib olla isegi suurim viga, mida treeningutel tehakse. Mitte kunagi ei saa sa halba toitumist tasakaalustada treeninguga. Ükskõik kui palju või vähe Sa ka ei treeniks. Toitumisele tähelepanu pööramata on keeruline loota nii kaalukaotust kui ka lihasmassi arendamist. Ekstreemsed dieedid mõjuvad samuti negatiivselt. Levinuim on süsivesikute või rasvade välja jätmine menüüst. Mõlemal on hindamatu väärtusega roll nii dieedi kui ka lihase arendamise osas. Ekstreemselt süsivesikute või rasvade osakaalu vähendades langeb meie energia tase ja oleme vastuvõtlikumad haigustele ja vigastustele.
7. Liiga ühekülgne treening
Selleks, et treeningutega areneks on oluline aegajalt muuta oma treeningkava. Keha harjub treeninguga ja selleks, et areneksid peaksid mõne aja möödudes on treeningkavu muutma. Ka vaim väsib ja treening muutub igavaks kui pikka aega sama treeningkava järgime ning samade raskustega treenime.
8. Liigne masinate kasutamine
Paljud jõusaali masinatest isoleerivad suurema osa lihastes suunates harjutuse vaid konkreetsetele lihastele. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Hea oleks oma treeningutes õpetada keha ka liikuma ja kaasama töösse rohkem lihaseid. Vabade raskuste korral võtad töösse oluliselt rohkem lihaseid – kehaasendi stabiliseerimiseks näiteks.
9. Nälgimine kaalulangetamise eesmärgil
Dieet ei tähenda seda, et üldse ei söö ja rassid trenni teha. Sellisel puhul arvatavasti ei jätku Sind just kauaks jõusaali, oled peagi mõne terviseprobleemiga silmitsi või teed trenni ja dieediga lõpparve. Selleks, et mõistlikult ja tervislikult kaalu langetada, ei pea nälgima. Süüa on vaja! Niisiis nälgimine OUT ja tervislik toitumine IN!
10. Vaid üksikute kehaosade treenimine
Trend on olemas nii naiste kui meeste puhul- treenitavad kehaosad tihti on erinevad. Meeste suured lemmikud kipuvad olema rind, biitseps ja naistel tuhar, reied ja kõht. Keha tuleks treenida tervikuna. Ühele kehaosale keskendudes treenime keha ebaühtlaseks, samuti on suur oht vigastusele. Ka kaalulangetuse puhul ei aita, kui treenime vaid ühte kehaosa.
11. Liiga lihtne treening
Trenn peaks olema piisavalt intensiivne. Kui sooritame harjutusi ja samal ajal sõbraga vestleme, siis pole meie treening ilmselgelt piisavalt intensiivne. Rääkimata sellest, et jõusaalis masinatel või vabade raskustega treenides on vigastusoht suurem kui lihtsalt õues jalutades ja peame keskenduma oma tehnikale ja treenitavale lihasgrupile. Jutustada võiks peale trenni saunas näiteks.
Allikas: MyBody.ee