Füsioterapeudid Jaana Torp ja Mirjam Lehismets, tutvustavad tüüpilisemaid spordivigastusi, mis tekivad mitteteadliku treeningu tulemusena.
Ülekoorumusvigastused tekivad ületreenituse või rutiinse füüsilise töö tagajärjel. Enamasti kannatavad ülekoormusvigastuste all sportlased, kuid tihti ka tehastes töötavad rutiinseid liigutusi tegevad inimesed, ning samuti arvuti taga töötavad inimesed. Põhjuseks on korduvad luukoe, kõhrkoe ja pehmete kudede mikrotraumad. Liiga suur koormus teatud kehapiirkonda, mis on kestnud väga kaua, põhjustab mikrotraumade kuhjumist.
Ülekoormusvigastuse võib põhjustada:
1. liiga suurte koormustega treenimine
2. suurte koormustega liiga sage treening
3. pidev ühesuguste harjutuste tegemine
4. harjutuste vale sooritamine
5. treenimine läbi valu
6. liiga kõva või pehme pinnas
7. ebaõiged jalanõud
8. ebapiisav puhkus
9. väsimus
10. spordiala vale tehnika
11. rühihäired
12. lihaste düsbalanss
13. lihasjäikus
14. liigeseliikuvuspiiratus
15. enda võimete ülehindamine
16. ülekaal
Tulemuseks on jõu vähenemine, valu, väsimus, lihaskangus. Väga oluline on teha kindlaks tegelik kahjustuse põhjus ja koht, kuna valu võib mujale kiirguda.
Sagedamini esinevad ülekoormusvigastused:
- Alaseljavalud
- Hüppaja põlv (põlvekedra kõhre ülekoormussündroom)
- Jooksja põlv (valu patella ülemises osas või põlvekapsli taga)
- Kannakõõluse tendinoos (põletik)
- Sääreluu eesmine sündroom (sääre luuümbrise põletik)
- Stressmurd ehk väsimusmurd
- Tennisemängija küünarliiges (valu küünarnuki välimisel poolel)
- Golfimängija küünarliiges (valu küünarnuki sisemisel poolel)
- Plantaarfastsiit ehk kukekannus
- Hamstringi sündroom (valu või tundlikkuse häireid reie tagumises piirkonnas)
- Rotaatormanseti pitsumissündroom (valu või funktsioonihäired õlapiirkonnas)
Spordivigastustest saab lugeda lähemalt uuest selleks loodud portaalist spordivigastused.ee.