Krambid, ebamugavustunne liigutamisel, tehnikavead, kiire väsimine, valu, turse – need kõik on seisundid, mille puhul saab abi kinesioteipimisest. Sõna kinesio on tuletatud sõnast kinesioloogia, mis tähendab liikumist. Kinesioteipimise laiem eesmärk ongi inimesi liikuma aidata. Avalikkusele on see teipimismeetod tuntumaks saanud viimase kümne aasta jooksul, kuid selle ajalugu on rohkem kui 30 aastat vana.
Kinesioteipimise meetodi isaks on Jaapani kiropraktik Kenzo Kase, kelle soov, et ravimõju jätkuks ka pärast teraapiaprotseduuri lõpetamist, viis kinesioteibi loomiseni. Oma igapäevatöös füsioteraapia kliinikus puutun kinesioteipimisega tihedalt kokku, sest sportivad inimesed saavad järjest enam aru selle kasulikkusest, ent tihti kasutatakse seda valesti. Siinkohal soovingi üle korrata mõningad põhitõed ja lisavõimalused, mida kinesioteip pakub.
Tulenevalt kinesioteibi omadustest on tema kasutusvõimalused väga laialdased. Kinesioteip on valmistatud puuvillasest kangast ja tehtud sama elastseks nagu meie nahk. Teip venib 35−45% ja on kaetud soojusega aktiveeruva akrüülliimiga. Teibi paigaldamisel tuleb meeles pidada, et hõõrumine aitab sellel paremini keha pinnale liimuda. Kinesioteibi peamine eesmärk on soodustada skeletilihassüsteemi taastumis- ja raviprotsesside toimimist. Kinesioteibi mikrotsirkulatsiooni toetav toimemehhanism seisneb selles, et kui lihas teibi asetamiseks venitusse viia, teipi aga mitte oluliselt venitada, moodustavad teip ja selle all olev nahk lihast algasendisse tuues väikeseid kortsukesi (joonis?). Kortsukesed tekitavad nn naha üles tõstmise efekti, mille tulemusena kasvab vaba ruum naha ja nahaaluse koe vahel, see tekitab rõhumuutuse lümfiteedes, parandades niimoodi lümfivedeliku liikumist lümfisõlmedesse, mis omakorda vähendab survet valuretseptoritele. Neuroretseptoorne mehhanism, mis aitab valu leevendada, peitub samas põhjuses, miks me äralöödud valusat kohta käega hõõrume või seda liigutama kipume. Nimelt nendest retseptoritest, mida ka teip mõjutab, jõuavad impulsid meie kesknärvisüsteemi varem kui valuretseptoritest ja sel moel on valu vähem tunda. Lisaks aitab teibi abil tekkinud selle piirkonna suurenenud taju rakendada närvisüsteemil tööle suuremal hulgal erinevaid lihaskiude ehk närvisüsteem saab valida valuvabama liikumise. Pidev teibi stimulatsioon aitab närvisüsteemil valu alanemise foonil lihaste talitlust paremini taastada. Valuvaba liigutamine koos teibi pideva nahka tõstva toimega kiirendab oluliselt kudede taastumist. Raviharjutuste tegemine on vigastusest kosumise märksõna ja siin aitab värviline teip ka meelde tuletada, et ei tohi unustada liikuda.
Kinesioteipi kasutama asudes järgi alltoodud põhimõtteid.Teibitav ala peab olema puhas ja karvadeta. Lõika teibiotsad ümaraks, nii püsib teip kauem peal. Lihas, millele teibi asetad (või nahk lihase kohal), peab olema venitatud asendis. Paigalda teibiriba otsad (u 1,5 cm) alati ilma pingeta. Proovi paigaldada teipi nii, et sa ei katsuks liimiga kaetud pinda.Teip on elastne, kuid ära venita seda nahale asetades liigselt (sobib teibilt paberi ärarebimise pinge). Turse korral alusta liigese juurest, mis jääb tursekohast kõrgemale, ning kata tursekoht lahtilõigatud teibiribadega. Pärast teibiriba paigale asetamist hõõru seda natuke, soojuse ja survega liimub see paremini. Kehaosa algasendisse tuues peab teip koos nahapinnaga lained või kortsud tekitama. Vähem on parem ehk vähem venitust teibiribadele ja vähem teibiribasid ühte piirkonda on mõjusam. Teip võib jääda kehale 4−5 päevaks. Eemalda teip nahalt rahulikult, soovitavalt pärast duši all käimist (pigem nahka teibist eemale surudes).
Peamised vastunäidustused kinesioteibi kasutamisel on:
nahainfektsioonid ja –kahjustused;
südame- ja neerupuudulikkus;
suurte veenilaiendite piirkonnad (veenitromboosi oht!);
lahtine haav teibitavas piirkonnas.
Peamine viga, mida algajad teipimisel teevad, on see, et teipi venitatakse nahale asetades liiga palju. See on ilmselt muude teipide ja plaastrite asetamisega sisse harjunud, ent kinesioteipimisel tuleb tegutseda teadlikult ja rahulikult. Teine viga puudutab probleemi algpõhjuse tuvastamist ja õige teipimismeetodi valikut. Siin aitavad füsioterapeudid ja sümptomaatilise teipimise näiteid leiab ka internetist. Mina olen koondanud teadmisi kodulehele www.kinesioteip.ee.
Kinesioteibi rakendusi on sadu, sest kindla kehaosa nn õiget teipimist ei ole olemas, kõik sõltub diagnoosist ja teipija nägemusest.
Kinesioteipimise erinevad viisid
1. Sümptomaatiline teipimine
See teipimisviis on kõige käepärasem ja ka levinuim. Sobib kasutada siis, kui valulikkus tekib mingi lihase pingutamisel või venitamisel või kui lihas on saanud ülekoormust. Teipimiseks sea traumeeritud või ülekoormatud lihas venitusasendisse, paigalda teip piki lihast, seda ainult kergelt venitades (10−20% venitust). Ei ole suurt vahet, kas alustad lihase algus- või kinnituskohast. Teine, lühem teibiriba paiguta lihasega risti, nii et teibi keskosa jääks täpselt valusale kohale. Venita teibiriba keskelt suurema pingega, nii 30−50% koguvenivusest. Selliselt asetatud teibiriba aitab nahka rohkem kergitada ja stimuleerida. Teipimise järel peaks sümptomite leevenemine tunda olema. Kui teip jääb ärritama või valu kasvan, tuleb see kohe eemaldada.
2. Turse teipimine
Sobib hästi pärast akuutset vigastust, kus põhisümptomid on valu ja turse. Lõika sobiva pikkusega teip neljaharuliseks ja paiguta see turses alale, teipi minimaalselt venitades. Teise sarnase teibiriba võid panna eelmisega risti, nii et moodustuks võrgutaoline muster. Teipimist alusta kehaosa kehatüvele lähemast otsast. Selline teip aitab turset kiiremini alandada ja kiirendab paranemist. Sobib hästi ka verevalumite korral.
3. Lihaslingude teipimine (power taping)
See on Rock teibi (mida mina kasutan oma töös) brändi arendustöö, mis baseerub Thomas Mayersi lihaslingude teoorial ja on mõeldud sportlastele parema ökonoomsuse, tehnilise soorituse ja jõu andmiseks. Kui teipida ühe lihase asemel kogu liigutuse ahel, paraneb selle ahela eri osade koostöö ja funktsioon ning ühes sellega ka sportlik tulemus. Teibitakse niisiis liigutust, mitte lihast. Hea saavutusvõime spordis sõltub enamasti keha kompaktsusest ehk vormist ja olemasolevast jõust ning selle rakendamise ulatusest, kestusest ning täpsusest. Hea näide on ujumine: kui me väsime, siis meie keha kompaktsus häirub ja keha muutub lõdvemaks, mistõttu ei saa me teha õigeid liigutusi soovitud efektiivsusega. Osa jõudu sumbub meie kehasse ega lähe edasiliikumisse. Selle kompenseerimiseks peame kõvemini pingutama ja rohkem jõudu kasutama, mistõttu väsime kiiremini.
Lihaslingude teipimine annab sportlasele treeningutel ja võistlustel mõningaid eeliseid:
1) naha stimulatsiooni kaudu aitab teip ennetada häireid keha kompaktsuses;
2) vähendab väsimuse teket lihasgruppides tänu lihaskoostöö parandamisele.
Et sportlane teipimisest parimat kasu saaks, peab teadma, missugused lihasrühmad on konkreetsel spordialal enim koormatud. Lisaks aitavad õiget teipimiskohta määrata ka järgnevad küsimused: kus tekib kõigepealt väsimustunne või valulikkus; millisel kehaosal võtab taastumine pärast treeningut enim aega, millised on sagedasemad tehnikavead jne Nüüd tuleks see seostada konkreetse lihaslinguga ja teipida!
Lingu venitamiseks kasutatakse joogaasendeid, spordialaspetsiifilisi asendeid või assisteeritud venitusi. Lingule asetatakse teip enamasti paberilt eemaldamise pingega, võib ka kuni 25% elastsusest. Paigalda teip, samal ajal kui sportlane venitusasendit hoiab, suunaga altpoolt ülespoole. Teipi pole vaja venitada, kuna ling on juba venitatud asendis. On sportlasi, kes eelistavad venitatud teibi tunnet, kuna see annab suurema taktiilse stiimuli.
Tüüpilisemad spordis kasutatavad lihaslingud
1. Pindmine seljaling
Teibi paigaldamine selja pikilingule toetab aeglaseid kehahoiu lihaseid. See aitab sportlasel paremini väsimusega toime tulla.
Kasu: aitab väsimust edasi lükata ja parandab ökonoomsust pikamaajooksjatel, suusatajatel jt. Samuti toetab ratturitel sadulast püsti sõitu.
2. Pindmine kõhuling
Teibi eesmisele lingule paigaldamine parandab kehatüve ja puusade painutusse ja põlvede sirutusse minekut, hõlbustades nii jõu ülekannet.
Kasu: aitab spordialadel, kus on vajalikud kiired spurdid. Paraneb jõu ülekanne jalgadest kehasse.
3. Külgmine ling
Külgmise lingu teipimine aitab tasakaalustada kõhu- ja seljalingu, luues niiviisi parema löögijõu neeldumise taseme, mis annab parema kontrolli ja stabiilsuse liikumisel.
Kasu: sportlane ei väsi nii kiiresti, kuna keha stabiilsuse tagamiseks kulub vähem energiat.
4. Tagumine funktsionaalne ling
Funktsionaalsete lingude teipimine toetab koordinatsiooni ja kiirust kehatüve pöördliigutustel.
Kasu: paraneb täpsus ülepeavisetel, löökidel, servidel ja heidetel.
Lihaslinge on teisigi, oluline on lähtuda oma spordialast. Head nõu suudavad anda füsioterapeudid.
Seega tasub sportlasel kindlasti kinesioteip trennikotti varuda, sest peale kiirema vigastustest paranemise aitab see ka siis, kui iga sentimeeter ja sekund on arvel.
Teibid on kättesaadavad apteekides ja spordipoodides ja neid pakutakse eri suurustes ja värvides, mis aga ei näita teibi tugevust või veekindlust. Idamaises meditsiinis on küll tuntud tõde, et soojemad värvid aitavad ainevahetust parandada ja sobivad krooniliste vaevuste korral ning külmad värvid jahutavad ja sobivad akuutsete seisundite korral. Mina eelistan sümptomaatiliseks teipimiseks TEMTEX kinesioteipi ja sportimise toetamiseks Rocktape brändi. See, kas valida teip tšakra või aluspesu värvi järgi, jäägu igaühe enda otsustada – valik on lai.
Kinesioteip tekitab nahapinnal kortsukesed ning parandab sel moel vere- ja lümfiringet, samuti mõjutab see nahas paiknevaid retseptoreid.
Autor Lauri Rannama
Lugu on avaldatud ajakirjas Sport juuni 2015 numbris.