Tahad alustada jooksutreeningutega ja osta selleks jooksujalatsid. Pealtnäha lihtne ülesanne, aga… 
millised? Kas metsa- või asfaldil jooksuks? Kui pehmed? Millise toestusega? Kui suured? Just sellised küsimused võivad jooksuharrastajal õigeid jalatseid otsides tekkida. Millest siis ikkagi alustada? Kõigepealt on vaja teha selgeks, millisel pinnasel on plaanis treenida ja joosta. Edasi peaks teadma, kui tihti ja mis eesmärgil treenitakse. Kui need asjad läbi mõeldud, on valik juba märksa lihtsam ning kaupluses teenindajalt nõu küsides saab soovitada just seda, mida vajatakse.
Kas jalg vajab toestust?
Teenindaja küsib lisaks, kas jooksujalatsile on vaja toestust. Vajadus sõltub sellest, kas jooksuharrastajal on madal jalavõlv või kalduvus lampjalgsusele. Kui jalg vajab toestust, ent jalats on toestuseta, võib jalavõlv vajuda veelgi madalamaks, tekitades mitmesuguseid liigeseprobleeme. Madalat jalavõlvi ei maksa häbeneda – statistika ütleb, et toestusega spordijalatseid vajab kuni 60% professionaalsetest sportlastest!
Kuidas lampjalgu ja madalat jalavõlvi ära tunda?
Lihtsaim viis on võtta sokk jalast, seista ühel jalal ja lasta end kergelt põlvest alla. Kui põlvest alla lastes (siis langeb jalale suurem koormus) vajub jalavõlv allapoole, on jooksujalatsitele vaja toestust. Ka joostes on koormus enamasti ühel jalal. Kui on soov täpsemalt teada, kas ja kui suurt toestust jalad vajavad, on võimalik saada abi, kas jalalaba uuringu teenust pakkuvatest ettevõtetest (näiteks http://www.ortoosikeksus.ee/) või siis ka spordipoodidest, kus on olemas moodne aparatuur, mille abil ja spetsialistide soovitusel saad täpselt teada, milline on sinu jaoks ideaalne jalats.
Proov poes
Kui jalatüüp on selge, on soovituslik proovida erinevaid mudeleid samale jalatüübile, eri brändide ja erinevast hinnaklassist tooteid. Proovimise ajal tuleb tõusta kindlasti püsti, siduda paelad kinni ja teha mõni jooksusamm ning väikseid hüppeid. Ideaalne jalanõu tekitab tunde nagu seda ei olekski jalas. Jooksujalats peab olema kindlasti vähemalt pool numbrit suurem, sest joostes kehatemperatuur tõuseb ja jalg paisub. Inimestel toimub see küll erinevalt, ent üldjuhul mitte rohkem kui poole numbri ulatuses.
Treening uue jalanõuga
Treeningutega alustades ei ole hea alustada väga pehme jooksujalanõuga. Liiga pehme jooksujalats koormab väikesi tallaaluseid sidemeid, mis võivad hakata pärast treeningut tunda andma. Hiljem, kui on juba rohkem treenitud, võib valida ka pehmema jalatsi. Tasub teada, et jalatsi pehmus ei pruugi tähendada parimat põrutuskindlust. Samuti ei maksa unustada, millisel pinnasel enamik jooksutreeningust toimub. Metsajooksujalatsitel on üldjuhul märgumatu pealismaterjal, mis hoiab jalad kuivad ka märja ilmaga. Olulised on ka õiged sokid, mida tuleks valida sõltuvalt aastaajast ja ilmast. Õige sokk kaitseb jalga hõõrumise eest ning on mugav.
Võistlusjalatseid valides tuleb silmas pidada nende kergust. Võistlusdistants on lühem kui treeningutel läbitav kilometraaž, seega ei panda siin suurt rõhku jalatsi pikaealisusele, vaid ennekõike mugavusele ja kergusele.
Artikkel on refereeritud Sportlandi ajakirjast Sportland Magazine Eesti Spordimeditsiini klastri SportEST poolt.