Eesti tippsuusatajate nõuandjana tuntud dr Tarvo Kiudma vastas ajakirja “Jooksja” 2013. a veebruarikuu numbris paljude harrastussportlaste jaoks olulistele küsimustele, nt millised on talviste spordialade harrastajaid sagedamini kimbutavad haigused, mis on nende haiguste sümptomid, mida teha palaviku, nohu, köha ja teiste külmetushaiguste sümptomite ilmnemise korral. Artiklis annab Dr Kiudma ka nõu, millal tuleks vahele jätta treening või tuleks loobuda võistlusel osalemisest, kuidas vältida talvistesse viirushaigustesse nakatumist ja millised võiksid olla esmased ravivõtted haigestumisel.
Suusatamine on värske õhu spordiala, mis karastab nii keha kui ka vaimu. Samal ajal tuleb suusasõbral olla hoolas, et oma organismi sportimisel või pärast seda mitte külmetada.
Missuguseid haigust ennetavaid soovitusi tasub õues sportijal kindlasti järgida?
Uuringud on näidanud, et regulaarne füüsiline aktiivsus, olgu siis harrastatuna värskes õhus või sees, on tervisele igati kasulik. On ju regulaarne füüsiline aktiivsus selliste 21. sajandi haiguste nagu südame-veresoonkonna haigused, kõrgvererõhutõbi ja 2. tüüpi suhkruhaigus, mittemedikamentoosse ravi nurgakiviks.
Talvisel ajal vahetult sportimise ajal ja sportimise järgselt peab jälgima, et külm ei teeks liiga. See tähendab seda, et sportimise ajal peaks külmakahjustuste vältimiseks olema seljas adekvaatne riietus. Samuti on tähtis peale sportimise lõpetamist jälgida, et higised ja märjad riided saaks võimalikult kiiresti vahetatud kuivade vastu. See aitab vältida organismi alajahtumist, mis on aga tähtis haigestumise vältimise seisukohalt.
Hoolsast ja ettevaatlikust suhtumisest hoolimata kipub ka harrastussportlasele nohu ligi ja kui hingamisteed on rohkem külma saanud, pole kaugel ka köha. Kas nohu ja köhaga tohib minna oma tavalisele suusasõidule?
Täpsustuseks tuleb öelda, et nohu ja köha kohe kindlasti ei tule nn. külmetamisest. Nohu ja köha on enamasti respiratoorse viirusinfektsiooni sümptomid. Respiratoorseid viirusinfektsioone põhjustada võivaid viiruseid loendatakse tänapäeval üle 200.
Oletame, et hea treenituse saavutanud suusasõber tunneb paar-kolm päev enne suusamaratoni kurgus kipitust ja külmajudinad annavad hoiatuse, et organism võitleb juba haigusega. Mis on kõige tõhusamad vahendid haigestumiseelsest seisundist vabanemiseks?
Küsimus on selles, et millega meil on antud juhul tegu. Võibolla on need hoopis tundemärgid võistluseelsest ärevusest? Kui on aga tõesti tegu haigestumiseelse seisundiga, siis sõltub kõik organismi kaitsevõimest, kas haiguse sümptomid tekivad või mitte. Parem on anda organismile puhkust.
Paari päevaga ei saa me treenitust enam oluliselt paremaks muuta, küll aga võime oskamatu tegutsemisega (edasi treenides), raskendada võitlust sissetungiva haigustekitajaga nii, et kujuneb välja haiguse kliiniline pilt ja muutub üldse küsitavaks maratonist osavõtt. Võimaluse korral peaks minimeerima nii füüsilise kui ka vaimse koormuse ja tarvitama küllaldaselt vedelikku.
Kui suusasõber valib külmetuse ravimisel looduslike raviteede ja eri ravimite vahel, siis mida tasub eelistada?
Palavik
Nagu juba mainitud, on enamik nn. külmetushaigustest tingitud viirustest. Seega tänapäeval meil kahjuks patogeneetilist (põhjuslikku) ravi ei eksisteeri (välja arvatud gripiviirus, mille vastu on olemas gripiviirust ennast mõjutavad ravimid). Seetõttu saame me leevendada vaid haigusest tingitud sümptomeid. Kui palavik on kõrge või esineb väljendunud kurgu-, lihas-, liigesvalu, on abi kas ibuprofeenist või paratsetamoolist. Iga hinnaga kehatemperatuuri normaliseerimine ei ole vajalik, sest palavik on haiguse sümptom ja pole tõestatud, et palavikku alla surudes me lühendame haiguse kestust. Pigem vastupidi.
Nohu
Ninakinnisust aitavad leevendada lokaalselt manustatavad dekongestandid (nohurohud) nagu ksülometasoliin ja suukaudu manustatavad dekongestandid – pseudoefedriin. Samuti on hea ninakäikude loputamine ja niisutamine nn. mereveega ehk 0,9% naatriumkloriidi lahusega.
Kurguvalu
Vaid kurguvalu esinemise puhul võib vajadusel kasutada lokaalseid valu vaigistavaid preparaate imemispastillide, – tablettide ja pihustite näol.
Köha
Köha leevendamiseks kasutatakse kahe erineva toimega preparaate- köha pärssiva toimega ja röga lahtistava toimega või siis nende kombinatsioonpreparaate. Kuid ka nende manustamisega ei maksa liiale minna, sest ülevaateuuringute alusel ei ole näidatud, et köharohtude tarvitamine lühendaks köha kestust, samuti seda, et nad ei ole vaevuste leevendamisel efektiivsemad kui platseebo.
Palju on vaieldud C-vitamiini kasulikkuse üle respiratoorsete viirusinfektsioonide puhul. Tänase päeva üldine arvamus on, et tarvitatuna haigestumise ajal, ei muuda C-vitamiin oluliselt haiguse kulgu. Küll on aga leitud, et mõningane kasu võiks olla C-vitamiini tarvitamisest profülaktiliselt isikutel, kes peavad taluma intensiivset füüsilist koormust külmades ilmastikuoludes (treenivad intensiivselt talvel). Samuti on näidatud, et tarvitatuna 2-4 grammi päevas profülaktiliselt, lühendab C-vitamiini tarvitamine haiguse kestust ~15%. Mis aga maakeelde tõlgituna tähendab 1/2-1 päeva (tavaline haiguse kestus viirusinfektsioonide puhul on kuni 7 päeva). Samas on C-vitamiini suurte dooside (üle 4 grammi ööpäevas) kõrvaltoimeks kõhulahtisus.
Samuti ei näita uuringud punase päevakübara preparaatide olulist effektiivsust sümptomite leevendamisel või haiguse kestuse lühendamisel.
Kui tugev külmetushaigus on sundinud tegema treeningupausi, siis kuidas peaks pärast tervenemist sportimist jätkama? Kas oleks vaja enne taas treeningule minekut käia perearsti juures oma seisundit kontrollimas?
Treeningutega on soovitav taasalustada mitte enne kui on üks päev olnud ilma palaviku ja üldsümptomiteta. Enne tugevate treeningutega taasalustamist ja võistlemist peaks kergelt harjutama sama palju päevi kui haiguse tõttu vahele jäi.
Kuna hingamisteede viirusinfektsioonide puhul puudub põhjuslik ravi, on parem neist hoiduda. Viirused võivad väliskeskkonnas vastu pidada tunde ja sattudes kätele, kanduvad sealt edasi nina või silma limaskestadele.
Riski haigestuda aitab haigushooajal vähendada sage kätepesu. Samuti tuleks püüda vältida kätega nina ja silmade hõõrumist (kui pole eelnevalt käsi pesnud).
Samuti ei tasu enne otsustavaid “etteasteid” viibida suurte rahvamasside seas ja külastada haigeid sõpru või neid siis ise vastu võtta. Samuti tasub ilmsete respiratoorse viirusinfektsiooni tunnustega isikutega suheldes hoida distantsi (soovitavalt vähemalt meeter).
Küsimustele vastas doktor Tarvo Kiudma. Intervjueeris ajakiri Jooksja.
Artiklit täies pikkuses saab lugeda veebruar 2013 ajakirjast Jooksja.