Tervislikest eluviisidest ja heast kehalisest vormist hoolimata kimbutavad ometi paljusidspordiga tegelevaid inimesi alaseljavalud. Miks? Sest oskamatu ja tasakaalustamatatreenimisega võib kehale omajagu liiga teha.
Ergonoomilistel asenditel, õigel treeningvarustusel, korralikul soojendusel ja teadlikul lihashooldusel on oluline roll treeningvigastuste, sealhulgas ka alaseljavalude ennetamises. Lisaks nendele on samavõrd oluline ka sisemine tegur ehk inimese skeletilihassüsteemi soodumus alaseljavalude tekkeks.
Lihaste omavaheline tasakaal
Inimese anatoomia on oma ehituselt üsna täiuslik. Lülisamba lülide vahelasuvad elastsed kõhrelised kettad-diskid, mis amortiseerivad põrutusi ning tagavad lülisamba vaba liikumise. Lülisammast ümbritsevad pisikesed lihased, ühisnimetajaga süvalihased, mille ülesanne on tagada lülisamba stabilisatsioon.
Treenige ka süvalihaseid!
Eelmainitud seisund, kus disk on kokku surutud ning seetõttu diski elastsus vähenenud, on eeldus diski rebenemisele või väljasopistumisele. Kui väljasopistunud diskiosa vajutab närvi juurele, tekib närvikompressioon, mida inimene tajub ägeda valuna.
Selline seljavalu algab tavaliselt järsult ning tekib raskusi tõstes või suurtel koormustelkeha pöörates, kui nõrgad süvalihased ei suuda stabiliseerida lülisammast olukorras, kus hästitreenitud välimise grupi lihased tekitavad lülisambale mõjuva suure ja järsu jõu.
Sõltumata valu tekkimise mustrist on algseks seljavalu põhjuseks enamasti ikkagi nõrgad süvalihased. Seega tasub arukal treenijal ettenägelikult treeningprogrammi sisselülitada ka süvalihaseid tugevdavad harjutused.
Kui aga seljavalu on juba tunda andnudvõi tekib lihtsalt soov saada täpsemaid näpunäiteid, tasub nõu saamiseks alati pöörduda füsioterapeudi poole.
Tekst: Siu Etti, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut
Täispikkuses artikkel: ajakiri Jooksja oktoober 2014 numbrist