Trenn on seni hea seni, kuni seda on parajalt ehk treenija suudab enne järgmist trenni eelmisest korralikult taastuda. Kui see ei õnnestu, on kuskil midagi valesti. Organism ütleb mis.
Aprillikuu (2014) ajakirjas Tervis Pluss räägivad harrastussportlased Kadri Akkerman (34) ja Erkki Vagenstein (35) oma loo, kuidas lihtne vereanalüüs näitaks põhjused, miks treeningutel tulemused ei paranenud ja võistlustel enne finishit täpid silme ees lendlesid.
Et seda ära hoida ja oma tervist jälgida, on hea anda regulaarselt vereanalüüse. Laboriarst dr Meeli Glükmann soovitab nii noortel, harrastus- kui ka tegevsportlastel teha aeg-ajalt vereproove, mis annavad ülevaate üldmineraalide ja vitamiinide tasemest ning aitavad hinnata füüsilise koormuse mõju, ülemäärast treeningkoormust, et avastada õigel ajal sellega kaasneda võivaid negatiivseid tagajärgi ja haiguseid. Samuti võiksid end uurida lasta ka need, kes on seni olnud kehaliselt väheaktiivsed, kuid on nüüd otsustanud muuta oma elustiili ja alustada mõõdukas tempos sportimist.
Mida uurida?
Laboriarst dr Meeli Glükmann selgitab, milliseid analüüse ja miks võiksid harrastus- ja tervisesportlased aeg-ajalt teha.
1. Füüsiline koormus ja treeningujärgne taastumine
Peegeldavad analüüsid: kreatiini kinaas, maksaensüüm aspartaadi aminotransferaas, uurea ja kreatiniin.
Kreatiini kinaas – rakusisene ensüüm, mida leidub kõikides lihastes. Sportlaste kreatiini kinaasi väärtus on puhkeolekus kõrgem kui mittesportlastel, põhjuseks on regulaarne aktiivne lihastöö. Intensiivne treening või võistlussituatsioon põhjustab lühiaegselt kõrge, kuid mitte kestva vere kreatiini kinaasi sisalduse tõusu. Kestev tõus võib olla lihasestruktuuride kahjustuse (sealhulgastrauma) näitaja, millega kaasneb väsimustunne ja teised ülekoormusele viitavad sümptomid. Liigsele treeningkoormusele viitab pidev kõrge kreatiini kinaasi väärtus ja head koormustaluvust näitab puhkeolekus normaliseeruv testi tulemus.
Aspartaadi aminotransferaas – ensüüm, mis esineb samuti intensiivse metabolismiga skeletilihastes, aga ka südamelihases ja maksakoes. Selle mõõdukas tõus koos kreatiini kinaasi tõusuga viitab suurenenud füüsilisele koormusele ja lihastraumade esinemisvõimalusele. Oluline analüüs ka maksahaiguste diagnoosmisel.
Uurea – selle kõrgenenud väärtus viitab ülemäärasele treeningukoormusele, jääkväsimusele ja vajadusele puhata. Kestval intensiivsel kehalisel pingutusel, näiteks maratonijooksul kasutatakse energia saamiseks ka kehavalke ja vereanalüüsil näitab seda uurea tõus. Uurea väärtus normaliseerub tavaliselt paari päeva jooksul. Mida treenitum sportlane, seda väiksem on uurea tõus suurel füüsilisel koormusel. Tervisesportlasel, kes on terve ja spordib mõõdukalt, uurea väsimustunde korral tavaliselt ei tõuse. Uurea väärtus on kõrgenenud valgurikka dieedi korral, langenud alatoitumise ja lihasdüstroofiate puhul. Kasutatakse neeruhaiguste diagnoosimiseks.
Kreatiniin moodustub lihaskoes ning eritub organismist peamiselt neerude kaudu. Tekkiva kreatiniini kogus on otseselt sõltuv lihasmassi suurusest, treeningkoormusest ja väärtusi tuleks võimalusel võrrelda eelnevate tulemustega. Kõrgenenud kreatiniini väärtused veres viitavad neerufunktsiooni langusele, suuremale lihasmassile, tugevale füüsilisele koormusele, kilpnäärme alatalitluse esinemisvõimalusele ja samuti liha söömisele kuni 7 tundi enne verevõttu. Madalad väärtused esinevad inimestel, kellel on väiksem lihasmass, kes nälgivad või on kõrges vanuses.
2. Erinevad haigused
Peegeldavad näitajad: hemogramm koos leukogrammi ehk valgeverepildiga, C-reaktiivne valk, hemoglobiin, ferritiin.
Hemogramm – on kompleksuuring, kus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid. Hemogramm näitab hapniku transpordivõimekust ja vedeliku tasakaalu organismis. Leukotsüütide üldhulk ja leukogramm võimaldavad kindlaks teha immuunsüsteemi seisundi, põletiku olemasolu, kalduvust allergiale, verehaigusele või pahaloomuliste kasvajate esinemisvõimaluse.
C-reaktiivne valk – kõrgenenud näit osutab põletikule organismis ja kas tegu on viirusliku või bakteriaalse põletikuga, ägeda või kroonilise protsessiga.
Hemoglobiin – rauda sisaldav valguline ühend erütrotsüütides, mille ülesandeks on hapniku transport kopsudest kudedesse.
Ferritiin sisaldub maksa, põrna ja luuüdi rakkudes ja omab otsest seost seal paiknevate organismi põhiliste rauavarudega. Ferritiin seerumis väheneb juba enne aneemia teket rauapuuduse varajases järgus. Ferritiin on ka nn ägeda faasi valk, selle sisaldus tõuseb põletike korral.
3. Risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse
Peegeldavad näitajad: C-reaktiivne valk ja üldkolesterool.
Kõrgenenud analüüsitulemuste korral saab teha seerumi lipiidide sisalduse suhtes lisauuringuid ja hinnata dieedi vajalikkust või suunata inimene põhjalikumateks südameuuringuteks raviarsti vastuvõtule.
4. Ainevahetuse seisund
Peegeldavad näitajad: glükoos, magneesium, kaltsium, D-vitamiin.
Glükoos – organismi peamine energiaallikas, mida saame toiduga. Veresuhkru tõusu võivad põhjustada ka tugev füüsiline koormus, stress, põletused ja infektsioonid. Kõrge veresuhkur võib viidata suhkruhaigusele, aga madalad väärtused näitavad, et toiduga saadud süsivesikute kogus ei ole füüsilisele koormusele piisav.
Magneesium, kaltsium ja vitamiin D osalevad närvide ja lihaskoe talitluses. Magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja krambivalmidust.
Kaltsiumi koguhulgast 99% paikneb luukoes ja füsioloogiliselt aktiivne on veres tsirkuleeriv kaltsiumi vorm, mis on oluline hüübimissüsteemis, lihaskontraktsioonis ja närvitalitluses.
D-vitamiini soosib organismi immuunsust ja vastupanuvõimet. Olemuselt on see streoidhormoon, mille madalat taset seostatakse mitmete haiguste riskiga. D-vitamiin soosib luude ainevahetust ja vähendab luumurdude tekke riski. Lisaks mõjutab valgu sünteesi lihases, mis omakorda annab lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse.